Ja saigi aasta täis!

Hei,Hei!

See on vist kõige kiirem aasta mis on läbi saanud,aeg lihtsalt lendas ja täna aasta tagasi kolisin ma saarele.Juba pikalt olen mõelnud,et teen selle postituse ära sest ma ei arvanud et aastaga võib tegelikult niipalju mu arvamus sellest saarest ja olukorrast muutuda.

Alguses nagu ikka,kõik oli fantastiline,vabadust oli nii palju et ma ei teadnud mida sellega peale hakata.Kuna ma olen põhiliselt terve oma elu rasket füüsilist tööd teinud siis paar esimest kuud mu keha ei saanud aru et mis toimub.Ma sain kaua magada,teha mida ise tahtsin,sealhulgas ma sõin ka koguaeg nii palju et ma kokku võtsin juurde mingi pea 12 kg.Minu jaoks oli see algul ainult number aga kui juba riided enam selga ei läinud millega ma olin tulnud siis ikka võttis ohkama küll.Lõpuks kui ma juba avastasin venitusarmid/rebendid oma jalgadelt vot siis tabas mind šokk ja ma hakasin lihtsalt nutma.Sain aru et nii see enam jätkuda ei saa ja hakkasin vaikslelt trenni tegema.No küll ma olin ikka vormist nii väljas.Ma alustasin kuskil märtsi algul,kaaluga 66 ja nüüdseks olen ma suutnud saada ennast 62 piirimaile.Tasa aga targu korrutan ma endale ja kui tulebki tagasilöök siis pole hullu,ma saan hakkama!:)

Kui alguses oli minu jaoks täiesti okei see,et püsivat elektrit pole siis nüüdseks on mul täiesti üle visnaud! Kui ikka väljas sajab vihma,kõik elektoonika asjad on tühjad sest ma hommikul esimese asjana pean ju ikka kõik oma sotsiaalmeedia kanalid läbi käima ja veel oma peent kohviku mängu ka mängima siis ennem lõunat on mul juba aku tühi,siis viskab ikka üle.Teen oma päeva toimetused ära( koristan ,teen süüa)  ja siis kelle 3ks ei ole mul enam midagi teha ja ma lihtsalt vahin ja vahin ja vahin seda lage ja käin toas ringi nagu mingi hullumeelne.Ilusa ilma puhul leian õues mingi tegevuse.Ja isegi praegult seda postitust kirjutades ma juba mõtlen et täna on jälle selline päev kus ma pean lage vahtima õhtuni.

Ja kui juba ilma peale jutt läks ,siis alati kui on vaja kuhugile minna või midagi teha siis lihtsalt ei saa kuna ilm on kehv.Kuna meie kinnine paat on katki,siis peab lahtise paadiga üle mere tulema ja sajuse ilmaga sa ikka üle ei tule ja kui on veel tuul ka siis kaldale jõudes sa kallad käekotist ka vett välja! Ja see tuul-samuti peab selle järgi oma asju ajama.Kui ikka terve nädal on tugev tuul siis ikka ei saa kuhugile minna.Igat väikest pisi detaili pead sa planeerima et mandrile saada..pfff ma ütlen!

Lisaks häirib mind ka see,et pole külmikut,ma ei saa toitu korralikult säilitada.Meil on küll kelder ja külmakast aga see pole ikkagi see.Ja  talvel vetsu minemisest ma ei hakka üldse rääkimagi.

Ja siis inimesed kes siia tulevad,nad arvavad et me oleme mingisugused hõimuelanikud kuskil džunglis-tulevad ja küsivad nii tobedaid küsimusi et vahid neile otsa ja lihtsalt laiutad käsi?! Nagu näiteks: Kas teil on tv? kas teil on kasvuhoone? teil on isegi taldrikud?  teil on internet ka? Ja nii päevast päeva! Ja põhiküsimus on ikka see et mida ma siin teed?

Ja viimane asi mis mind häirib on postipaki teenindus! Lähim postiautomaat on mul Paldiskis ja see ka Omniva oma.Aga on paljud kes sinna ei toimeta.Kulleri teenusest pole mõtet üldse rääkida.Seega ajab mind ka see nii närvi et ma ei isegi korralikult pakke kätte.Ja postkontorisse ei taheta üldse midagi saata.Mul on nagu nii palju asju mida ma teellida tahan aga ma lihtsalt ei julge kuna mul ei ole korraliku aadressi. 

Ja kõikidele Pokemon Go fännidele-Siin ei ole isegi ühtegi Pokemoni!:)

Positiivse külje pealt nii palju et ainuke asi mis mulle siin veel meeldib on see vaikus ja loodus.See kõlas küll nüüd kuidagi imelikult aga see selleks:) Õhtused päikeseloojanud on nii ilusad ja kui meri ka veel peegelsile on siis see on fantastiline:) Ja kõik need loomad meil siin.Kui alguses ma kartsin neid veiseid nagu surma siis nüüd ma teen neile pai ja söödan neile leiba ja õunu käest.Nad on nii armsad:) Ja lambad on ka omaette tegelased.Kui alguses nad oli lihtsalt lambad ja olid kõik ühte nägu siis nüüdseks olen ma hakanud neid juba eristama:)

Kokkuvõtteks ma ütlen niipalju et ma leian ,et mu aastane puhkus siin saarel on ennast igati ära tasunud ja olen saanud uue kogemuse elades sellistes tingimustes.Aga nüüd tuleb ennast jälle kokku võtta ja sammud taas mandri peale seada.Ma ei tea kas ma suudaksin veel ühte aastat siin ära elada aga vaatame mis saab.Tasa ja targu!:)