Kaks päeva paradiisis!

Sellest on juba terve aasta möödas kui ma viimati oma jalakesed Pakri saarele tõstsin.Nüüd neljapäeval avanes mul taas võimalus ja ma jätsin selle linna kus seda ja teist ja sõitsin peale tööd kohe saarde.Seal olles puhkan ma alati ennast täielikult välja-rahu ja vaikus,ainsateks helideks on lehmade,lammaste ja kukkede/kanade hääled.(Ja loomulikult põrisevad traktorid!)

Sinna jõudes oli loomulikult rõõm näha oma ema,õde ja muid vahvaid onukesi keda nii ammu näinud pole.Ega mingit pikka tervitust polnud,sest ema pistis mulle lutipudeli ja kannu kätte ja kamandas lauta tallesid söötma.Oh sa nuga kui armsad need tallekesed alles olid!:)) Samal ajal kui ma üht söötsin, siis teine puges mulle kaissu ja ootas oma korda.Pärast söötmist tuli neil armastus ja nad ei lasknud mind enam ära,panid pead sülle ja niimoodi me siis istusime seal. Mingi hetk tuli ka mingi suurte sarvedega lammas,mina kui linna neiu ,kargasin kohe püsti ja kartsin oma elu eest ja pugesin lauta peitu ja ootasin kui ta ära läheb.Pärast, aga selgus ,et tegu on Itiga,kes on kõige suurem sõber ja samamoodi otsib hellust.No vot!:)

Järgmisel hommikul kui ma ärkasin ja oma väikse majakese ukse lahti tegin ,avanes mulle nii ilus vaade ,et ma kohe ohkasin ja mõtlesin ,et miks ma igal hommikul sellise vaatega ei ärka.Kuskil eemal põrises veel traktor ja ma seadsin oma sammud õe maja poole.Kõht täis ja hommikukohvi joodud ,arutasime päeva plaane.Tavalislet kui seal käin ,siis on alati nii kiire olnud,kõik turistid vaja toita jne, aga nüüd oli täitsa turisti vaba ja otsustasimegi õega metsa maasikale minna:) Õe elukaaslane viis meid, siis traktoriga metsa ja nii mõnus olid seal kadakate,sambla vahelt neid maasikad noppida,süsteemiga kaks suhu ,üks ämbrisse.Pärast mitme tunnist tuulamist metsas ,saime tagasi koju ja oh üllatust!-selg ära põlenud ja puugid küljes-õhhhhhhh!
Muidu aga saime oma pisikesed ämbrid peaaegu mammusid täis ja tegime juba plaane ,et õhtul tuleb pannkoogi ja toormoosi õhtu!:)

Ning kas ma seda mainisin,et saarel pole elektrit! Jep nii ta on! Mingil määral mõneks ajaks saab generaatorite abil aga mitte kauaks.Sain kiiresti telefoni aku uuesti täis laadisa ,et mõned pildid ka sigadest teha.Oh nad oli ka nagu niiiiiiiii armsad! Muudkui röhitsesid ja piilusid uudishimulikult tara vahelt ,et kas ma nüüd annan ka neil ka midagi head.

Õhtul nagu lubatud tegime pannkooke.Mu õde polnud kunagi varem singi-juustu kastet kookide vahele pannud,siis tegin seda lisaks moosi kõrvale ja õde tõi veel sahvrist kakao kondenspiima ja vaniljekastme välja! Ma pole mitte kunagi varem veel nii häid kooke saanud kui seda oli selle moosi-kakao-vanilje seguga! Lihtsalt super!

Järgmisel hommikul me suurt midagi ei teinud,niisama istusime köögis ja ajasime juttu.Mingi hetk kui väljas olin ,et oma asju majakesest ära tuua ,sattusin ma ussi otsa.Mürgine ta ei olnud aga see kisa mis ma tegin ,seda oli saarde teise otsa ka raudselt kuulda! Ma ju nii kardan paaniliselt neid madusid ja ma arvan, et tol hetkel kartis see maokene mind isegi rohkem..aga ikkagi ..õhhhhhhhhhh !!!!

Ning ennem kui arugi sain oli vaja asjad kokku panna ja lahkuda:( Ei tahtnud kohe kuidagi minna ja loodan ,et mul avaneb see kuu veel mingi aeg võimalus sinna minna ,kui ei siis augustis kindlasti.Tõin koju kaasa vana hea vahvlimasina ja hulga kohupiima ,seega läheb küpsetamiseks!:))